Pärnu teema edeneb suhteliselt edukalt. Neljapäeval kohapeale, aga ma ei tea, kuidas korteriga on. Ükskõik, millele mu silm peale jääb, see võetakse kohe kiirelt ära. Uskumatu noh. Saaks nüüd töö ka, siis oleks no super. Leivad ühte kappi siiski. Nii see on, nagu elu käib. Muud ei olegi väga rääkida kui aus olla, sest elu on siin suht igav. pool 10 / pool 11 üles, vb pessu, söök, nett, paar smookit, kell 12 tööle, kell 4 lõunale, kell 7 staffi ja siis on lebo. Kuskil pool1 v pool 2 on saadud magama minna ja uuel päeval jälle uue hooga.

Homme saan vähemalt koju natukeseks, järgmine nädal on pikem kui tavaliselt, peab kodu nautima. Vähemalt ei ole siin igavalt üksi, K on ka siin ja see teeb õhtud oluliselt sisukamaks. Aga jah, okei siis.

Tallinnale väike tiiruke peale tehtud. Vähemalt Kadriorule ja Pirita teele. Jalad läbi, aga D hakkas alles nüüd elama. TLÜ’s läks pehmelt öeldes sitasti ja tahaks ära unustada selle, sest noh.. Pole eluski nii häbi olnud ja sain aru, et ma olen päriselt LOLL. Varsti on laupäev ja siis on elu tõeliselt suur ja värviline lill. Nüüd on ainult homne üle elada/läbi teha ja ma saan lõpuks kojuuu

Ühesõnaga tuleb öelda, et elu on lillelisem kui kunagi varem. Muidugi on tumedad pilved ka mu paradiisi kohal now & then, aga üleüldine pilt on siiski positiivne.. Jaa.. jah. Nii ongi. Täna pidi “big day at the gate” olema, aga mul ei ole praegu küll õrna aimugi, mis ja kuidas. Aga noh, see on ju tüüpiline et mina ei tea kunagi mitte midagi. Ja ületunde poole 10ni ei ole ka üldse tore teha. Aga noh.. mis seal ikka. Töö on töö. Koju tahaks ikkagi. Või vähemalt siit ära. Hullu pole midagi, aga lihtsalt. Tahaks.. Tallinnasse juba. Sealt on lühem maa koju.
Eniveis, jah. Tsauplau.