Ma ei teagi nüüd, kuidas teile seda öelda, aga.. MA SAAN HOMME KOJU!!
Super super, ma ei jõua ära oodata. Tahaks juba suure hoolega pakkima hakata, aga ei.. See on Pädastest lahkumise juures igakord see kõige suurem treat – asjade pakkimine. Paned kõik asjad kotti ja ongi vsjo, siis on kindel minek. Jõuan küll mingi keset ööd Rkv, aga mind see ei morjenda. Parem, kui siin terve õhtu passida teades, et järgmine päev alles saab koju ja tegelt ei peaks ma üldse siin olema.
K pani ka jeehat siit juba, seega tänane õhtu on vastikult üksik. Istun siin oma toas ja vaatan supermodelle. Mis mul muud teha on. Staff on jumala tühi, seega on see only option.
Siiski. VIIMANE ÕHTU SIIN. VIIMANE TÖÖPÄEV. Keegi ei kujuta seda rõõmu vist ette. Kui kellegil on ideid, kuidas ma jõuan esmaspäeval kella üheks Pärnusse aktusele ja samal päeval ka kolin, siis andke julgesti teada. Head ideed on oodatud, sest minu aju on ausaltöelda tühi sellekoha pealt.
